Eesti kuulsaimaks jalgpalluriks on vaieldamatult 3. veebruaril 1972. aastal Tallinnas sündinud Mart Poom. Kuulsust on Poom põhiliselt kogunud väljaspool Eestit, kuhu ta suundus Eesti taasiseseisvumise järgselt, kui sõlmis töölepingu välismaa tippliiga klubiga. Praegu on Poom 46-aastane ja töötab Eestis väravavahtide treenerina.
Tallinna neljakümne üheksanda keskkooli lõpetas noor Mart Poom kuldmedaliga. Peale keskkooli astus ta ka Tallinna Tehnikaülikooli, kus asus majandust õppima, kuid need õpingud jäid tal pooleli ning ta pühendas oma elu jalgpallile.
Noortemeeskondadest mängis ta ühes klubis – Tallinna Lõvid. Seal mängis ta 10 aastat kuni ta 1989ndal aastal pääses juba enne 18-aastaseks saamist NSV Liidu II liigasse kuuluva klubi Tallinna Sport meeskonda põhiväravavahi kohale.
1992. aastal sõlmis Poom enda jaoks esimese välislepingu ning siirdus aastaks Soome Kuopio Palloseura ridadesse, kus ta osales 9 mängus. Eestisse tagasi pöördumise järgselt mängis veel aasta aega kodumaal meistriliigas FC Flora ridades. 1993ndal aastal sõlmis ta enda teise välislepingu ning suundus Šveitsi, kus mängis FC Wili ridades 13 liigamängus, mille järgselt palgati ta 1994. aastal Inglismaa Portsmouth FC poolt (esiliiga meeskond). 1995. aastal tuli ta veel laenulepinguga Eestisse FC Flora ridadesse tagasi ja püsis sellel korral kodumaal vaid kaks lühikest aastat.
1997ndal aastal toimus Poomi jalgpalluri karjääris läbimurre ning ta liitus Inglismaa kõrgliiga klubiga Derby County. Sellesse meeskonda jäi Poom püsima kuni 2002 aastani. Kokku mängis ta Derby County-ga 146-s liigamängus ja ühel kuuest aastast valiti ta ka meeskonna parimaks mängijaks.
2002. aastal suundis Poom laenulepinguga Sunderland AFC ridadesse, kellega aasta hiljem ta täislepingu sõlmis. Sellest ajaperioodist pärineb ka Poomi kurikuulus peaga löödud värav mängust, mille Sunderland AFC pidas Derby County vastu. Seda väravat on kirjeldatud kui parimat väravat, mille on kunagi löönud väravavaht 90ndal minutil esimeses mängus oma endise klubi vastu. Sellele väravale elasid kaasa mõlema klubi fännid. Sunderland AFC ridades mängis Poom kokku 5 aastat ja osales 58 liigamängus.
Aastal 2006 siirdus ta eelnevalt selles klubis aasta aega laenul olemise järgselt Londoni Arsenali kolmandaks väravavahiks. Kuid Arsenali ridades pääses ta reaalselt liigamängudele vaid ühel korral. UEFA Meistrite Liiga hõbemedali sai ta vaid meeskonna nimekirja kuulumise eest, reaalselt mängul ta ei osalenud. Aasta hiljem lahkus ta Arsenali ridadest Watford FC-sse, kus ta alustas küll esiväravavahina, kui kaotas selle koha peagi. Aastal 2008 sai ta õlatrauma ja selle meeskonna ridades väljakule enam ei pääsenudki, kokku osales Watford FC ridades 19-s liigamängus. Aprillis 2009 lõpetati Poomi leping Watford FC-ga ning see jäigi Poomi välismaa väravavahi karjääri viimaseks lepinguks.
Lisaks välismaal debüteerimisele mängis Poom ka Eesti koondise ridades aastatel 1992-2009 ja kokku 120 liigamängus, millest 31 mängus jäi Poomi kaitstud värav puutumata. Poom pidas enda karjääri lahkumismängu 10.06.2009 ning suutis ka enda elu professionaalse väravavahi karjääri viimasel mängul enda kaitstava värava puutumatuna hoida.
Pärast mängukarjääri lõpetamist on Poom töötanud väravavahtide treenerina Eesti koondises, kui aastatel 2009-2010 veel ka Arsenalis abitreenerina. Eesti väravavahtide treenerina töötab Poom veel senini.
Mart Poomi on tunnustatud mitmete tiitlitega: kuuel aastal on teda valitud Eesti parimaks jalgpalluriks, 2003. aastal sai ta poolsajandi parima eesti jalgpalluri tiitli Eesti Jalgpalli Liidult ning 2004ndal aastal ka Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi, 2009. aastal määrati Poomile Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning kõikide tiitlite kroonina sai ta 2010. aastal presidendilt valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Lisaks professionaalsele jalgpalli karjäärile on Poom edukas ka eraelus: õnnelikus abielus kasvatab ta abikaasaga kahte poega.