FC Barcelona on paljude jalgpallurite unistuste meeskonnaks. Muidugi ei saa ära unustada ka FC Barcelona tulihingelisi fänne üle kogu maailma. Viskame täna pilgu selle legendaarse jalgpalliklubi ajaloole.
FC Barcelona ajalugu sai alguse 22. oktoobril 1899, kui Joan Gamper pani ajalehte kuulutuse, et ta soovib luua jalgpalliklubi. Esimene kokkutulek leidis aset kuu aega hiljem ning kohale tuli 11 jalgpallurit. Nii saigi jalgpalliklubi Barcelona alguse. Esimest korda kanti punastes ja sinistes toonides särki aastal 1900 kui nad mängisid Hispaania vastu. FC Barcelonast sai kiiresti üks Hispaania parimaid jalgpalliklubisid. Oma esimese karika võitsid nad aastal 1902.
Gamper hakkas 1908. aastal klubi presidendiks kuna klubi ohustas pankrotti minek. Rahalised probleemid olid tingitud sellest, et klubi ei suutnud viimase kolme aasta jooksul ühtegi võitu saada. FC Barcelona sai oma enda staadioni ning see aitas neil saada stabiilset sissetulekut. Klubi hakkas kasutama uut staadionit aasta hiljem. Selle tähistamiseks kuulutati välja logo disainimise võistlus. Võidutööst saigi klubi logo, mis olles küll teinud läbi mõned väikesed muudatused, on kasutusel kuni tänapäevani.
Klubi osales 1910. aastal Püreneede karikavõistlusel, kus osalesid tolle aja parimad jalgpalli meeskonnad ning seetõttu peeti seda tolle aja üheks kõige olulisemaks võistluseks. FC Barcelonal õnnestus see ära võita neljal järjestikusel aastal.
Klubi esimeseks täiskohaga treeneriks sai Jack Greenwell. Peale tema palkamist paranesid klubi tulemused märgatavalt ning klubi võitis endale hulgaliselt tähtsaid tiitleid.
Klubi tabas tagasilöök 1925. aasta juunis, kui rahvas hakkas staadionil kuninglikku marssi mõnitama. Taoline reaktsioon oli tingitud vastumeelsusest diktaatori Primo de Rivera vastu. See läks aga klubile kalliks maksma. Staadion suleti kuueks kuuks ning klubi president pidi oma kohast loobuma. Aasta hiljem teatasid FC Barcelona juhid aga, et nad tegutsevad nüüdsest professionaalse jalgpalliklubina. Gamper sooritas 1930. aastal enesetapu. Põhjuseks nii isiklikud kui ka rahalised probleemid.
Klubi tabas mõõnaperiood, kuna poliitilised konfliktid jätsid spordi enda varju. Mänge käis vaatamas üha väiksem hulk inimesi, sest inimesed olid hõivatud poliitiliste probleemidega. Kuigi FC Barcelonal õnnestus võita Kataloonia karikavõistlust suisa seitsmel korral, jäi edu rahvuslikul tasemel kesiseks.
Keerulised ajad jätkusid, kuna Hispaanias algas 1936. aastal kodusõda. Samal aastal mõrvasid sõdurid klubi presidendi Josep Sunyoli, kuna ta esindas iseseisvust pooldavat parteid. Aastal 1938 pommitasid Barcelonat Itaalia õhuvägede hävitajad. Surma sai üle 3000 inimese ning üks pommidest tabas ka FC Barcelona kontorit. Mõne kuu pärast algas Kataloonias okupatsioon ning kuna klubi peeti distsiplineerimatuks Kataloonia sümboliks, langes klubiliikmete arv oluliselt ning klubile rakendati mitmeid piiranguid. Hispaanias keelati piirkondlik natsionalism, sealhulgas keel, lipp ja teised separatismi ilmingud. Klubil keelati mitte-hispaanialike nimede kasutamine ning klubi vapilt tuli eemaldada Kataloonia lipp.
FC Barcelonal tuli 1943. aastal mängida poolfinaalis Real Madridi vastu. Barcelona võitis esimese matši 3-0. Kuid enne järgmist matši külastas Barcelona mängijate riietusruumi riigi julgeoleku direktor, kes tuletas neile meelde, et nad saavad mängida ainult tänu režiimi lahkusele. Selle tulemusena võitis Real Madrid järgmise matši 11-1. Hoolimata keerulistest poliitilistest tingimustest, õnnestus klubil järgneva kahe kümnendi jooksul siiski ka edu nautida.
Uus periood algas klubi jaoks aastal 1957, kuid ilmselt oleks sobilik siinkohal klubi ajaloost rääkimine selleks korraks pooleli jätta. Alati ei piisa edu nautimiseks suurepärasest meeskonnast ning tuleb poliitiliste vastuolude tõttu tahaplaanile jääda. Kuid kataloonlaste rahvuslikuks sümboliks olemine ongi vastutusrikas ülesanne.
